Gaasigeneraatorjaam nr 5 (16 gaasigeneraatorit)

Juhtimissüsteem on viimase 50 aasta jooksul pidevalt arenenud. Juhtarvutil UM 1 (toodetud Sjevjerodonetski tehase poolt) rakendati järjekindlalt ellu juhtimisülesandeid. Seejärel moderniseeriti süsteemi juhtarvutit SM 1800 (VMN riikide elektronarvutite seeria) kasutades, mis hiljem asendati võimsama SM 4-ga.

2004. aastal moderniseeriti GGJ-5 juhtimissüsteem täielikult kõigis suundades. Läksime üle hajusale tehnilisele struktuurile: 12 programmeeritavat kontrollerit W 8734 (üks gaasigeneraator – üks kontroller). Kontrollerid programmeeriti firma IPC2U poolt tarnitud programmiga GoodHelp. Visualiseerimiseks kasutati SCADA süsteemi TraceMode. Arvutid ja kontrollerid vahetasid informatsiooni Ethernet võrgu kaudu. Juhtimisalgoritme muudeti oluliselt. Protsessi juhtimise kvaliteet paranes märgatavalt. Süsteem andis märkimisväärset kasumit.

Käesoleval ajal hõlmab GGJ-5 tehnoloogilise protsessi automaatne juhtimissüsteem 19 programmeeritavat kontrollerit, 4 tööstuslikku arvutit, andmebaasiarvutit (Sybase) ja võrguprinterit, mis igas tunnis, vahetuses ja ööpäevas väljastab raportid tehnoloogilise režiimi kohta.

1000-tonnine gaasigeneraator (suurevõimsuseline gaasigeneraator)

Algne tehnoloogilise protsessi automaatne juhtimissüsteem loodi 1993. aastal elektronarvutil SM 1800. 2001. aastal muudeti uus juhtimissüsteem täielikult. See realiseeriti kolmel programmeeritaval kontrolleril I 7188 (tarnitud IPC2U poolt) ja tööstuslikul arvutil. Visualisatsioon on realiseeritud Scada süsteemil TraceMode, sidemega liidese RS-485 kaudu. Loodi uued juhtimisalgoritmid. Selle tulemusena suurenes gaasigeneraatori remondivälp kaks korda. Süsteem tasus end ära 8 kuuga.

Käesoleval ajal hõlmab 1000-se gaasigeneraatori tehnoloogilise protsessi automaatne juhtimissüsteem 3 programmeeritavat kontrollerit WINCON (tarnitud IPC2U poolt), 2 kontrollerit I 7188, 2 tööstuslikku arvutit, andmebaasiarvutit (Sybase) ja võrguprinterit, mis väljastab raporteid tehnoloogilise režiimi kohta.

Gaasigeneraatorjaam nr 3 (16 gaasigeneraatorit)

Esimene Siemensi kontrollereid kasutav juhtimissüsteem. Väljatöötamist alustati 1991. aastal. Objekti juhtimisülesanne realiseeriti kontrolleril Simatic S5-95. Visualiseerimiseks kirjutati ja seadistati meie poolt kõrgetasemelisel programmeerimisvahendil Delphi 3 kasutajaprogramm. Kontroller ja visualiseerimisega arvuti sidestati omavahel liidese RS-232 kaudu.

Esmakordselt realiseeriti juhtimisalgoritm prognoositava väärtuse järgi. See süsteem sai edasiarenduse 1999. aastal. Simatic S5-95 asendati kontrolleriga S7-200, programmeeriti ja paigaldati 18 mikrokontrollerit Logo (Siemens), mis juhivad generaatorite koormusi ja edastavad informatsiooni kontrollerisse S7-200. Kasutajaprogrammi laiendati. See hakkas salvestama informatsiooni lokaalsesse andmebaasi ja väljastama protsessi ajalugu vastavalt kasutajate päringutele.

Käesoleval ajal on lisaks loetletud seadmetele süsteemile täiendavalt juurde liidetud programmeeritav kontroller WINCON (tarnitud IPC2U poolt), 2 tööstuslikku arvutit ja informatsiooni Gaasigeneraatorjaamast-3 Intranet võrgu kaudu VKG Energia’sse edastamise süsteem.

Gaasigeneraatorjaam nr 4 (20 gaasigeneraatorit)

GGJ-4 juhtimissüsteem on üles ehitatud neljal kontrolleril Unitronics (firma Klinkmann) ja kolmel tööstuslikul arvutil. Juhtimise ülemine kiht ja visualiseerimine on realiseeritud kahel SCADA süsteemil Intouch ja TraceMode. Kompleksis Intouch’iga töötab andmebaas MS SQL, mis arhiveerib tehnoloogilist informatsiooni ja väljastab Intranet võrgu kaudu protsessi ajalugu vastavalt kasutajate päringutele.

Raske ja kergkeskõli ettevalmistusseade (kaasa arvatud 6 Amafiltr tehnoloogiaga filtrit)

Firma Amafiltr müüb oma tehnoloogiat koos juhtimissüsteemiga kontrolleril S7-300. Seetõttu tekkis sellel seadmel hübriidsüsteem. Amafiltr hulka kuuluv osa kuvatakse firma Siemens graafilistel paneelidel.